Tõstamaa Keskkooli õpilaste hindamise, järgmisesse klassi üleviimise, klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.

Tõstamaa Keskkooli õpilaste hindamise, järgmisesse klassi üleviimise, klassikursuse kordama
jätmise alused, tingimused ja kord.

1. Reguleerimisala
Teadmiste, oskuste hindamine toimub “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” paragrahvi 29, riikliku
õppekava nõuete, käesoleva hindamisjuhendi ning neile põhinevate kooli õppekava ja kooli
kodukorra nõuete alusel.
Tõstamaa Keskkoolis töötab iga aineõpetaja välja oma hindamisstrateegia lähtudes kooli
hindamisjuhendist. Igal õpetajal on õigus kasutada oma süsteemi lähtudes kooli hindamisjuhendi
põhimõtetest.

2. Hindamisest teavitamine
2.1. Õpetaja on kohustatud hindamissüsteemi õpilastele suuliselt selgitama iga
õppeaasta, trimestri või ainekursuse alguses. Kooli üldised hindamispõhimõtted on kättesaadavad
lapsevanemale või hooldajale, õpilasele ning õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel
(www.tostamaa.edu.ee).
2.2. Igal trimestril saadab klassijuhataja vajadusel hinnetelehed lastevanematele. Lastevanematel on
võimalus oma lapse hindeid näha interneti kaudu e-kooli hinnete märkimise süsteemis.
2.3. Töö hindest teavitatakse õpilast 5 päeva jooksul pärast töö sooritamist. Erandjuhul
kooskõlastab aineõpetaja pikema teavitamisaja kokkuleppel õpilasega.

3. Hindamise eesmärk
3.1. Hinne kajastab teadmisi, oskusi teadmisi rakendada, analüüsivõimet, loovust,
koostöövalmidust, väljendusoskust, korrektsust, iseseisva töö oskust, hinnangute andmise oskust.
3.2. Hindes ei tohi kajastuda õpilase käitumine ja suhted õpetajaga.
3.3. Tuleb arvestada õpilaste eripära.
3.4. Hindamise eesmärgiks on ka see, et lapsevanem suudaks õpilase õppimist tulemuslikumalt
toetada.
3.5. Anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; suunata õpilase
enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; innustada ja suunata õpilast
sihikindlat õppima; suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

4. Teadmiste ja oskuste hindamine
4.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava aine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste),
kirjalike ja praktiliste tööde ning praktilise tegevuse alusel arvestades õpilase teadmiste ja oskuste
vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
4.2. Õpilasel võib olla õppepäeva jooksul üks arvestuslik töö, õpilaste enamuse nõusolekul
erandkorras ka kaks arvestustööd, nädalas kuni kolm tööd.
4.3. Numbriline hindamine toimub viiepallilises süsteemis alates 2. klassist. 1. klassis antakse
sõnaline tagasiside.
4.4. Suuremahulisi arvestuslikke töid pole soovitatav koondada õppenädala, trimestri või
õppeperioodi lõppu.
4.5. Hinde täpsustamiseks võib kasutada märke ” +” ja “-” .
4.6. Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd,
praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava
nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust
hindega „5“, kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid
pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse
punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega“4“, kui õpilane on saanud 75-89% maksimaalselt
võimalikust punktide arvust.
Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,
kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse
õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on saanud 50-74% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav,
esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse
õpitulemust hindega „2“, kui õpilane on saanud 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse
hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui õpilane on saanud
0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
4.7. Trimestrite ja kursuste õpitulemuste omandamist kontrollivate arvestuslike tööde aja kannab
aineõpetaja eelnevalt e-kooli kontrolltööde graafikusse.
4.8. Koolist põhjusega puudunud või õpiraskustega õpilastele võimaldab õpetaja järelaitamistunde.
4.9. Järelevastamise korra kehtestab aineõpetaja. Töö täitmiseks jäetakse üldjuhul 10 õppepäeva.
4.10 Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul arvestatakse õppekorralduse erisustega.
4.11. Koolist puudunud õpilane täidab arvestustöös hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal
10 õppepäeva jooksul. Hinne märgitakse e-kooli päevikusse tärniga. Kui õpilane jätab selle
ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, arvestatakse seda hindena “nõrk”.
4.12. Pikema haiguse tõttu koolist puudunud õpilane vastab järele, leppinud eelnevalt kokku
aineõpetajaga.
4.13. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või on kodused
õpiülesanded täitmata, võib selle tulemust hinnata hindega „1“ ehk “nõrk”.
4.14. Tervisest tingitud erivajadustega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu
liikumisõpetuse tundidest ja raviarsti määratud harjutuste sooritamist. Hinnatakse õpilase teadmisi
spordist, liikumisest, kehaliste harjutuste sooritamisest ning õpetaja antud eriülesannete täitmist
(referaatide koostamine, abistamine sportlike tegevuste läbiviimisel liikumisõpetuse tunnis,
spordipäeval jne). Vastav märge lisatakse e-kooli.
4.15. Õpilane, kes tervislikel põhjustel ei saa osaleda liikumisõpetuse tunni füüsilistes tegevustes või
spordipäeval, on kohustatud viibima tunnis ja täitma õpetaja antud asendusülesandeid.
4.16. Gümnaasiumiõpilase puudumiste korral alates 20%-st ühe kursuse tundidest (v.a kooli
esindamisega seotud puudumised) on aineõpetajal õigus teha kursuse lõpus õpilasele kirjalik, suuline
või praktiline arvestuslik töö kogu kursuse materjali ulatuses. Positiivse kursusehinde saamiseks tuleb
aineõpetaja määratud kursusetöö sooritada positiivsele hindele.

5. Hindamine individuaalse õppekava alusel
5.1. Kui õpilase trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“ või jäetud välja panemata, koostab õpetaja
õpiabiplaani.
5.2. Kui õpilase trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“ või jäetud välja panemata, kutsutakse
lapsevanem kooli, et tutvustada edasist tegevust.
5.3. Kui õpilasel on puudujääke teadmiste ja oskuste omandamisel ning hinded on „puudulik“ või
„nõrk“, rakendab aineõpetaja individuaalset õpiabiplaani vastavalt kooli kehtestatud vormile.
5.4. Õpetaja teavitab lapsevanemat regulaarselt e-kooli kaudu õpilase õpiabiplaani täitmise käigust.
5.5. Õpiabiplaani täitmise tulemusi hinnatakse.
5.6. Õpilasele, kellel on arstitõendiga tõendatud püsiv või ajutine tervisehäire või kehalise kasvatuse
trimestrihinne haigestumise tõttu jäänud välja panemata, koostab aineõpetaja (lähtudes riiklikust
õppekavast ja lapse füüsilisest arengust ning tervislikust seisundist) individuaalse õppekava koos
hindamisjuhendiga.

6. Kokkuvõttev hindamine
6.1. Kokkuvõttev hinne on trimestri-, kursuse- ja aastahinne.
6.2. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse aastahinne välja pärast täiendava õppetöö
lõppu.
6.3. Õpilasele, kelle trimestri  hinne on “puudulik” või “nõrk” või on hinne välja panemata,
määratakse selles õppeaines järgmiseks trimestriks tugisüsteem (järelaitamistunnid, logopeediline
abi, õpiabi, individuaalne õpe), et aidata omandada nõutavad oskused.
6.4. Kui õpilasele pole saanud positiivset trimestrihinnet panna ja õpilane ei ole kasutanud
võimalust järele vastata, loetakse aastahinde panekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja
oskused võrdseks hindega „nõrk“. Õpetaja võib anda talle ülesande, et kontrollida tema teadmisi ja
oskusi ning seejärel välja panna puuduva hinde.
6.5. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud
õppeainetes, milles jäeti õpilane täiendavale õppetööle.
6.6. Gümnaasiumiastmes pannakse välja kursuse (kursus 35 tundi) ja kooliastme hinded.
6.7. Kursusehinne pannakse kursuse jooksul saadud hinnete alusel, kooliastmehinne pannakse
õppeaine 10.- 12. klassi kursusehinnete alusel, milleks peab olema vähemalt kolm kursusehinnet.
6.8. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata,
loetakse kooliastmehinde välja panekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused
vastavaks hindele “nõrk”.
6.9. Kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas
õppeaines üle poole kursusehinnetena välja “nõrgad” või “puudulikud”, arvatakse õpilane koolist
välja.

7. Loovtöö
7.1. III kooliastme õpilane sooritab loovtöö. Selle pealkiri ja tulemus kantakse klassitunnistusele ja
põhikooli lõputunnistusele.
7.2. Loovtöid hindab komisjon kooli loovtööde juhendi alusel. Kaitsmisel annab komisjon loovtööle hinnangu: arvestatud (“A”), mittearvestatud (“MA”).
7.3. Loovtöö teema valib õpilane I trimestri jooksul vastavalt loovtööde juhendile.
7.4. Loovtöö tegemist juhendab õpetaja ja/või kooliväline juhendaja.
7.5. Kui õpilase loovtöö on hinnatud hindega “MA”, on tal kohustus kaitsta oma tööd enne
põhikooli lõppu.

8. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
8.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada 10
päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava
taotluse koos põhjendustega.
8.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 6.1. nimetatud taotluse esitajat kirjalikult
viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.

9. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursuse kordamisele jätmine ning järgmisse klassi
üleviimine
9.1. Õppeperioodi jooksul õppekavaga omandamata jäänud teadmiste ja oskuste omandamise
toetuseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis toimub pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava
õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
9.2. Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooli õpilane õppeainetes, milles tema teadmised ja
oskused on hinnatud hindega „nõrk“ või „puudulik“ või on õpilane jäänud hindamata.
9.3. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, kes ei ole omandanud õppekava ühes-kahes
õppeaines.
9.4. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30.
augustini.
9.5. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase 1. – 3. kooliastmel
klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne
„puudulik“ või „nõrk“, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate
õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis
rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku
esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud
kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on
otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
9.6. Gümnaasiumis viiakse järgmisse klassi edasi õpilane, kelle õppeainete koondhinded on
vähemalt rahuldavad.
9.7. Täiendava õppetöö võib õppenõukogu aineõpetaja ettepanekul määrata gümnaasiumiõpilasele,
kellel on ühes kuni kahes aines vähem kui 50% õppeaasta jooksul läbitavatest kursustest hinnatud
hindega “puudulik” või “nõrk”, et ta omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja
oskused.
9.8. Gümnaasiumis võib õpilase jätta tema soovil klassikursust kordama mõjuvate põhjuste puhul,
kui õppenõukogu peab seda tema edasise õppimise seisukohalt otstarbekaks.
9.9. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja
toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi ning gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi (va
9.8. juhul).

10. I klassi õpilase hindamine
10.1. I klassi õpilase tööle antakse sõnaline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt tema arengust,
pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest.