Tagasi Tähtis-le

Töösisekorraeeskiri


I Üldsätted
1.1. Töösisekorraeeskirjaga määratakse kindlaks Tõstamaa Keskkooli (edaspidi tööandja) ja Tõstamaa
Keskkooli töötajate (edaspidi töötajad) käitumisreeglid töösuhetes ja tööruumides aga samuti nende
koostööks vajalikud kohustused.
1.2. Käesolev töösisekorraeeskiri on täitmiseks kohustuslik ilma eranditeta kõigile töötajatele ning
laieneb ka lepingu alusel kooli ruume kasutavatele teiste firmade töötajatele ning isikutele.
1.3. Töösisekord määrab töötajate ja tööandja õigused ja kohustused pärast töölepingu sõlmimist.
1.4. Töösisekord on erinev õpetajatel ja abipersonalil (töölised, koristajad, valvurid) erineva
töökorralduse ja spetsiifika tõttu. Igale töötajate kategooriale on olemas ametialane tööjuhend.
1.5. Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille põhjal töötaja on kohustatud tegema tööd
tööandja juures, allub tööandja juhendamisele ja kontrollile, tööandja loob vajalikud töötingimused ja
maksab töö eest palka vastavalt sel momendil kehtivale palgamäärale.
1.6. Töösisekorraeeskirjad on vastavuses EV Töölepingu seadusega
II Töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
2.1. Töölepingu sõlmib, muudab ja lõpetab Tõstamaa Keskkooli direktor vastavalt EV töölepingu
seadusele (TLS).
2.2. Vastavalt tööülesannete iseloomule võib töölepinguga samaaegselt sõlmida ka täieliku materiaalse
vastutuse lepingu.
III Tööandja ja töötaja üldised kohustused
3.1. Direktsioon ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töökokkuleppe ja kollektiivkokkuleppe
tingimusi, täitma sisekorra eeskirjades ettenähtud sätteid ning töökohustuse ja tuletõrje-eeskirju;
vältima koolivara ja kolmandate isikute varale kahju tekitamist; olema alati viisakad suhtlemises;
täitma haridusnormatiivides ettenähtud töökohustusi.
3.2. Kooli direktsioon:
3.2.1. annab kooli töötajatele tööd, selleks teatab enne puhkusele minekut järgmise õppeaasta
koormuse, klassijuhatamise, täiendõppe võimalused (individuaalne vestlus ja õppenõukogu);
3.2.2. selgitab halduspersonalile ametialases juhendis esitatud töönõudeid ning nende muutmise korral
teatab kohe muudatuste sisu (üldkoosolekul ja individuaalsel vestlusel) ning teeb muudatuse kirjalikus
juhendis ning töölepingus;
3.2.3. annab korraldused jooksva töö kohta töötajatele harilikult suuliselt või kirjalikult infolehtede
kaudu, samuti kirjalike erikorralduste näol;
3.2.4. koostab ja kooskõlastab töötajaga puhkusegraafiku vastavalt EV puhkuseseadusele ning jälgib, et
puhkusetasu oleks välja makstud enne puhkusele minekut;
3.2.5. tagab ohutud töötingimused ning juhendab töötajaid (pedagooge) nii tööaasta alguses kui ka
jooksva töö käigus;
3.2.6. tutvustab töötaja töölevõtmisel ja vajaduse korral ka jooksva töö käigus, töötajatele kooli
sisekorra-, tuletõrje- ning tööohutuse eeskirju.
3.3. Korraldusi võib tühistada antud korraldust andud isik või kooli direktor.
3.4. Palk ja muud tasud makstakse töötajale palgaülekandega üks kord kuus töötaja nõusolekul tema
pangakontole.
3.5. Kooli direktsioon teatab töötajale palkade maksmise muudatustest kirjalikult, kui on toimunud
muudatused palgamaksmise korras.
3.6. Töötaja on kohustatud:
3.6.1. täitma kõiki töölepinguga ettenähtud töid ilma igakordsete korralduste saamiseta vastavalt
ametialase tööjuhendile;
3.6.2. õigeaegselt ja täpselt täitma direktsiooni korraldusi oma jooksvas töös;
3.6.3. täitma muid seadusega ja administratiivaktidega ettenähtud korraldusi.
3.6.4. täitma töölepingus ettenähtud kohustusi.
3.7. Töötajal on õigus nõuda korralduste andmist kirjalikult, kui ta loeb saadud korralduse vastuolus
olevaks seadusandlusega
IV Tööaja kasutamine
4.1. Tööpäevade, puhkepäevade ja riiklike pühade arv, samuti tööpäeva pikkus lähtub Vabariigi Valitsuse
ja EV Haridusministeeriumi poolt välja antud koolikorralduslikest ja muudest aktidest;
4.2. Igapäevane koolitöö toimub vastavalt tunniplaanile.
4.3. Töö algus ja lõpp, puhkuse ja toitlustamise probleemid kooskõlastatakse pedagoogilise- ja
abipersonaliga eraldi.
4.4. Pedagoogid peavad kinni pidama tunniplaanist. Abipersonali tööaeg määratakse töögraafikuga.
4.5. Pedagoogide tööaeg ja kestus sõltub koormusest ja märgitakse ära igale pedagoogile eraldi
töölepingu juurde kuuluvas lisalehes, mida uuendatakse iga õppeaasta alguses.
4.6. Koristajate tööaeg on määratud töögraafikuga igale koristajale eraldi sõltuvalt töökoormusest ja
kajastub töölepingus.
4.7. Lühikesed puhkepausid söögivahetundide ajal (kuni 15 min.) einetamiseks või kohvijoomiseks
selleks ettenähtud ruumis võib arvata tööaja hulka.
4.8. Töönädala kestus õpetajatel sõltub koormusest. Abipersonalil on töönädala kestus 40 tundi.
4.9. Õpetajatel algab tööaeg 15 minutit enne esimest tundi, s.o. kell 08:00. Teisteks tundideks tuleb
õpetaja vastavalt tunniplaanile samuti 15 minutit varem kooli.
4.10. Korrapidajaõpetaja tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb 15 minutit peale tunniplaanis oleva viimase
tunni lõppemist, siis kui tema poolt on kontrollitud klasside seisukord (valgustid ja muud elektritarvikud
on välja lülitatud, elektriradiaatorite termoregulaatorid on 4-nda või 5-enda skaalajaotise peal, aknad on
suletud, klassi koristamise kohta on tehtud sissekanne „Õpilaste puudumiste, hilinemiste ja
korrapidamise“ raamatusse) ning klasside uksed on lukus ja võtmed võtmenagis. Vahetundide ajal liigub
korrapidaja õpetaja koolimajas ja kooli territooriumil ringi ning tegeleb otseselt korra pidamisega.
4.10. Õpetajatel ei ole lubatud lahkuda tundide ajal õpilaste juurest (klassist, töökojast, kehalise
kasvatuse tunnist).
4.11. Direktori tööaeg on 08:00 – 16:00.
4.12. Õppealajuhataja tööaeg on 08:00 – 16:00.
4.13. Huvijuhi tööaeg on 09:00 – 16:00 ja üritustel viibimise aeg.
4.14. Raamatukogu tööaeg on 08:00 – 16:00.
4.15. Sekretär-asjaajaja tööaeg on 08:00 – 16:00.
4.16. Valvelaua töötaja tööaeg on reguleeritud eraldi graafikuga.
4.17. Koosolekute toimumise aja määrab kindlaks direktsioon.
4.18. Õpetajaid lubab töölt lahkuda haigestumise juhul direktor või õppealajuhataja.
4.19. Koristajaid, töölisi ja valvureid lubab haigestumise puhul töölt lahkuda direktor.
4.20. Haiguslehele jäämise kohta ja haiguslehe lõppemise kohta informeerib töötaja direktorit või
õppealajuhatajat. Töövõimetuslehe esitab töötaja koheselt peale tööle naasmist direktorile.
4.21. Muude erakorraliste äraküsimiste puhul esitab töötaja direktorile kirjaliku avalduse vaba päeva
taotlemiseks.
4.22. Koolivaheaegadel on ette nähtud tööaeg, vastavalt kooli põhimäärusele. Vabad päevad antakse
direktsiooni otsusega.
4.23. Tööasjus saab helistada õpetajate toast. Erakõnede eest tuleb tasuda sularahas. Soovi korral võib
helistada kõrvalhoone automaattelefonist. Tundide ajal õpetajaid üldjuhul telefoni juurde ei kutsuta.
V Omandikaitse
5.1. Iga töötaja on kohustatud hoidma tööandja saladusi ja vastutab distsiplinaarselt ning materiaalselt
tema süül nende teatavaks saamisega tekitatud kahju eest
5.2. Õpetaja vastutab oma klassiruumis oleva inventari eest k. a. tehnovahendid.
5.3. Enne töölt lahkumist sulgeb õpetaja tööruumi aknad ja lukustab ukse. Eriti hoolikalt tuleb vaadata
koduklass üle ja sulgeda aknad ning kontrollida radiaatorite soojusregulaatoreid enne pühi ja
koolivaheaega.
5.4. Õppepäeva lõpus tuleb elektritarvikud pesast välja võtta.
5.5. Õppeaasta lõpus tuleb tehnovahendid anda hoiule selleks ettenähtud korras.
5.6. Tööpäeva lõpus tuleb ruumide võtmed panna õpetajate tuppa võtmenagidesse.
VI Koormus, puhkused
6.1. Pedagoogide koormus kooskõlastatakse enne õppeaasta algust iga õpetajaga eraldi. Tarifikatsiooni
koostamine toimub jaanuaris ja septembris vastavalt kooli tunnijaotusplaanile ning muudatustele
õigusaktides.
6.2. Õppetööst vabal ajal (koolivaheaegadel) võib õpetajatele anda lisakohustusi üldtööaja piires.
6.3. Puhkusegraafik kooskõlastatakse iga üksiktöötajaga enne suvepuhkusele minekut vastavalt EV
puhkuseseadusele. Puhkusegraafiku koostab kooli direktsioon hiljemalt jooksva aasta jaanuaris,
kusjuures võimaluse piires arvestatakse töötajate soove.
6.4. Muudatusi puhkusegraafikus teeb direktor isiklike avalduste alusel, mis säilitatakse koolis.
VII Vastutus töödistsipliini rikkumise eest.
7.1. Töödistsipliini rikkumine, s.o. töötajale pandud töökohustuste täitmata jätmine või
mittenõuetekohane täitmine töötaja süü tõttu toob kaasa distsiplinaarkaristuse määramise või
seadusandlusega ettenähtud muu mõjutusvahendi kohaldamise.
7.2. Töödistsipliini rikkumise eest määrab kooli direktsioon alljärgnevaid distsiplinaarkaristusi:
7.2.1. käskkirjaga noomitus;
7.2.2. rahatrahv, kuid mitte üle töötaja 10-kordse keskmise päevapalga;
7.2.3. palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, kuid mitte üle 10-ne järjestikuse tööpäeva;
7.2.4. töölepingu lõpetamine (TLS §86 punktide 6 – 8 alusel).
7.3. Vallandamist kohaldatakse distsiplinaarkaristusena üldreeglina vastavalt töölepingu seaduse
paragrahvidele 86 ja 103, kui töötaja mõjuva põhjuseta süstemaatiliselt ei täida temale töölepinguga või
töösisekorra eeskirjaga pandud kohustusi (puudub töölt, on tööl ebakaine, ei täida tööandja seaduslikke
korraldusi, kahjustab tööandja vara, segab kaastöötajaid töötegemisel jms.) ja tal on
distsiplinaarkaristus, mis ei ole aegunud.
7.4. Tööandja võib töölepingu lõpetada (töötaja vallandada) ka töötaja esmakordse jämeda
töökohustuste rikkumise eest.
7.5. Enne karistuse määramist nõutakse töödistsipliini rikkujalt kirjalik seletus. Töötaja keeldumine
seletuse andmisest ei takista karistuse määramist. Direktsioon määrab distsiplinaarkaristuse vahetult
pärast üleastumise avastamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul üleastumise avastamisest arvates.
Distsiplinaarkaristust ei määrata, kui üleastumise päevast on möödunud rohkem kui kuus kuud.
7.6. Töödistsipliini iga rikkumise eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Karistuse
määramisel arvestatakse üleastumise raskust, toimepanemise asjaolusid ning töötaja eelnenud tööd ja
käitumist.
7.7. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri, milles on ära toodud selle määramise motiivid, tehakse
karistatud töötajale teatavaks allkirja vastu kolme päeva jooksul. Vajalikel juhtudel tehakse käskkiri
teatavaks kooli töötajatele.
7.8. Kui ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole töötajale määratud uut
distsiplinaarkaristust, siis loetakse, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud.
7.9. Kooli direktsioon võib oma algatusel või kaastöötajate taotlusel anda käskkirja karistuse kustutamise
kohta enne aasta möödumist, kui töötaja on näidanud ennast heast küljest.
VIII Üldised nõuded ohutustehnika ja tuleohutuse alal.
8.1. Töölevõetud isikud peavad täitma:
8.1.1. kooli sisekorra eeskirjade nõudeid;
8.1.2. hoidma korras oma töökohta;
8.1.3. täitma tuleohutuse eeskirjasid;
8.1.4. täitma ametijuhendi nõudeid;
8.2. Koristajad täidavad tööohutuse nõudeid, mis on olemas tööjuhendis ning suuliselt saadud korraldusi
majandusjuhatajalt.
8.3. Kõik töötajad peavad teadma elektrikilpide asukohti;
8.4. Remonditööline peab täitma elektriseadmete väljalülitamise juhendeid; oskama sooja- ja külma vee
väljalülitamist;
8.5. Õnnetusjuhtumi puhul tuleb osata anda esmaabi, kutsuda välja kiirabi telefonidel: 112; 71940;
96132
8.6. Raskest tööõnnetusest peab kooli direktsioon kohe teatama haridusosakonnale ja tööinspektsioonile.
IX Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised
9.1. Keemia tundides kasutatavad süttivad ained tuleb hoida selleks ettenähtud seifis; sildistada
kemikaalide purgid; mitte hoida kabinetis ja laboris toiduaineid;
9.2. Mitte lubada elektrikilpide avamist juhuslikel inimestel (seda teeb ainult selleks volitatud isik);
9.3. Hoida puhtust ja korda puhketubades;
9.4. Sauna kasutamisel tuleb järgida ohutust, märkida sauna kasutamine žurnaali;
9.5. Täita Töötervishoiu ja tööohutuse seadus nõudeid;
9.6. Täita õpilasekskursioonidele ettenähtud nõudeid;
9.7. Keemia, füüsika, poiste ja tütarlaste tööõpetuse ning kehalise kasvatuse tundides peab instrueerima
õpilasi ohutustehnika alal.
9.8. Töötajal on õigus keelduda tööst, mis ohustab tema või teiste isikute elu ja tervist.
X Lõppsätted
10.1. Töösisekorra eeskiri jõustub kaheksandal päeval arvates selle kooskõlastamisest tööinspektoriga.
10.2 Töösisekorra eeskiri tehakse kergesti kättesaadavaks kõikidele töötajatele.