TÕSTAMAA KOOLI VALSS
Viis: Viivi Karlep (Freiman)
Sõnad: Eha Pirso (kirjanikunimega Krista Kajar)
1962
Meenuta veel kooliõde
aastaid, mis veetsime koos.
Meenuta Tõstamaa jõge
kuidas kord kohas ta voog.
Mööduvad aastad nii pikad,
seda ei unusta saa.
Mälestus südames ikka
lauluna heliseb ta.
Kullased kased ja pajud,
päevad täis sügisest tööd.
Talvised tuisud ja rajud
selged ja tähised ööd.
Toomede õilmete sadu
õhtud, mis igatsust täis.
Lilledest kirevaid radu
parki siin maha meist jäi.
Tuhanded vallatud vembud
rõõmud ja mured kõik koos.
Päevad ja nädalad lennul
möödusid meeletus hoos.
Saabuski viimane aasta
viimane olla siin veel,
Uuesti alata tahaks
jälle sel tallatud teel.
Kaugele teed kõiki viivad
kaugelt kord leiad sa end.
Mõnigi saab meist ehk tiivad
tähtede poole viib lend.
Kauge ja armas su poole
tagasi mõte siis toob.
Iial ei unusta elus
noorus ja Tõstamaa kool.
