Tõstamaal 28.05.2024.a. 1-1/3
Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 määruse nr 31 „Hankekord“ § 2 lg 2 alusel.
1. Riigihangete planeerimine ja korraldamine
(1) Riigihankeid planeerib Tõstamaa Keskkool (edaspidi asutus või hankija) oma arengukavast ja eelarvest lähtudes.
(2) Juhul, kui asutusel on eelarveaastal plaanis korraldada vähemalt üks riigihange hankelepingu eeldatava kogumaksumusega alates 10 000 eurost (summad siin ja edaspidi ilma käibemaksuta), sõltumata vahendite päritolust, kehtestab asutus hankeplaani.
(3) Hankeplaani kinnitab direktor käskkirjaga viie nädala jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist volikogu poolt ning see peab sisaldama kõiki planeeritavaid riigihankeid hankelepingu eeldatava kogumaksumusega alates 10 000 eurost.
(4) Hankeplaanis näidatakse ära vähemalt järgmised andmed: 1) hankelepingu eseme üldine kirjeldus; 2) hankelepingu eeldatav maksumus; 3) riigihanke ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik või isikud; 4) riigihanke korraldamise eeldatav aeg; 5) hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja planeeritav täitmise tähtaeg.
(5) Riigihanke korraldamise otsustab direktori käskkirjaga moodustatud riigihankekomisjon.
(6) Riigihanke korraldamise volitamise või hankemenetlusega seotud toimingute volitamise otsustab direktor ning selle kohta vormistatakse ja väljastatakse volitatavale volikiri.
2. Vastutav isik
(1) Riigihanke eest vastutava isiku määrab direktor hankeplaanis.
(2) Hankelepingu täitmise eest vastutab riigihanke eest vastutav isik, kui hanke väljakuulutamisel või hiljem ei ole hankelepingu täitmise eest vastutavaks määratud muud isikut.
(3) Juhul, kui riigihanke eest vastutavat isikut või hankelepingu täitmise eest vastutavat isikut ei ole määratud, vastutab direktor.
3. Alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete kord
(1) Ka alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke korraldamisel järgitakse riigihangete seaduse §- s 3 toodud üldpõhimõtteid.
(2) Riigihanke teostab hankeplaanis määratud vastutav isik. Hankeplaanis kajastamata riigihanke teostab töötaja, kelle ametijuhendist see tuleneb või kellele direktor selle ülesande annab.
(3) Vastutav isik: 1) tagab riigihanke teostamise õiguspärasuse, sealhulgas sellekohase kirjavahetuse ja dokumentide nõuetekohase registreerimise ja menetlemise vastavalt asutuse teabehalduse korrale; 2) võib korraldada turu-uuringu pakkujate paljususe ning eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks; 3) valib konkurentsi olemasolu korral võimalusel vähemalt kolm ettevõtjat ja teeb neile üheaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis samasisulise ettepaneku pakkumuse esitamiseks (edaspidi ka ettepanek); 4) kontrollib pakkujatel hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist, pakkujate vastavust kvalifitseerimisnõuetele, kui need on seatud, ning pakkumuste vastavust hanketingimustele, selgitab välja eduka pakkumuse; 5) esitab riigihanke tulemustest kokkuvõtte ja selgitab alla kolme pakkumuse võtmise korral konkurentsi puudumisega seotud asjaolusid; 6) informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid riigihanke tulemustest. (4) Ettepaneku pealkiri peab sisaldama sõnu „ettepanek hinnapakkumuse esitamiseks“.
(5) Ettepanek peab sisaldama vähemalt: 1) teavet hankija kohta (nimi, asukoht); 2) riigihanke objekti kirjeldust piisavas mahus ja detailsuses lähteandmetega hangitava ehitustöö, asja või teenuse kohta; 3) pakkumuse esitamise tähtpäeva, kellaaega ja (e-)aadressi; 4) võimalikke vorminõudeid pakkumusele; 5) märget „Pakkujal on õigus pakkumuse osa määratleda ärisaladusena. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Ärisaladuse või muu konfidentsiaalse sisuga dokumentidele teha märge “konfidentsiaalne”. Vastav märge ei tohi olla kantud riigihangete seaduse § 111 lõikes 5 loetletud dokumentidele.“; 6) teavet lisainfo saamise kohta.
(6) Juhul, kui hankija on riigihanke ettevalmistamiseks teinud turu-uuringu, esitab ta ettepanekus teabe, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel ning määrab pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees.
(7) Ettepanekud ja pakkumused tuleb registreerida asutuse dokumendiregistris hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval.
(8) Ettepanek on avalik teave. Kõigile riigihankes osalemiseks soovi avaldanud ettevõtjatele, tuleb anda sama teave, mis algselt valitud ettevõtjatele.
(9) Pakkumuse võib jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui enne ettepaneku väljastamist on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seatud pakkujatele kvalifikatsiooninõuded, millele pakkuja ei vasta.
(10) Pakkumuste esitamise tähtaja möödumisel selgitab hankija välja riigihanke tulemused ja teavitab nendest pakkumuse esitanud pakkujaid.
(11) Direktor sõlmib eduka pakkumuse esitanud pakkujaga kirjaliku lepingu või kinnitab arve, tellimiskirja või ostukviitungi.
(12) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda, sh konkureerivate hinnapakkumiste küsimise nõuet, ei ole vaja järgida, kui hankelepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste hankelepingu korral kuni 2000 eurot ja ehitustööde hankelepingu korral kuni 5000 eurot.
(13) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida, sõltumata hankelepingu eeldatavast maksumusest, erakorralistel juhtudel: 1) avariitööde teostamiseks teenuse tellimisel; 2) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud füüsilisest isikust asja müüja või teenuse osutaja isikuga; 3) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga.
4. Hankelepingu sõlmimine
(1) Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga riigihanget seaduses sätestatud korras riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel.
(2) Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle suhtes esineb RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alus, välja arvatud juhul, kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata.
(3) Hankeleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle kogumaksumus on vähemalt 10 000 eurot.
(4) Lepingu sisu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 1) lepingu pooled – teise poole andmed peavad olema tõesed ning kontrollitud (äriregistri andmete ja isikut tõendava dokumendi alusel); 2) lepingu teise poole esindusõigus – esindusõigus tuleneb kas seadusest (näiteks juriidilise isiku puhul juhatuse liige) või volikirjast ning esinduse aluseid tuleb alati kontrollida (lisatakse koopia volikirjast); 3) lepingu objekt – peab olema täpselt fikseeritud, mida ostetakse või millist teenust või ehitustööd tellitakse, milline on asjade või teenuste või ehitustöö kogus ja kvaliteet, lepingu objekti omaduste täpsemaks edasiandmiseks võib lepingu lisana allkirjastada ka pakkuja poolt esitatud pakkumuse; 4) lepingu tähtaeg – täpselt peab olema määratletud, millal algab lepingu täitmine ja millal see lõpeb, kes millal milliseid kohustusi täidab; 5) tingimused, millele ostetav asi või tellitav teenus või ehitustöö peab vastama; 6) lepingu maksumus – oluline on märkida, kas summa on lõplik või tuleb maha/juurde arvestada erinevad maksud; 7) arve esitatakse elektroonselt xml formaadis e-arvete operaatorite kaudu; 8) tasumise tingimused – tasumise tähtajaks on minimaalselt 14 tööpäeva alates arve saamisest, arve esitamise õigus tekib teisel poolel pärast üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastamist, kui see on lepingus ette nähtud; 9) pretensioonide esitamise tähtaeg – peab olema võimalus teatud aja jooksul esitada pretensioone asja või teenuse või ehitustöö osas. Pretensioonide esitamise tähtaja määratlemisel tuleb hinnata, kas määratud aja jooksul on võimalik kontrollida lepingu kohaselt üleantavat; 10) üleandmine-vastuvõtmine – asja või teenuse või ehitustöö üleandmine ja vastuvõtmine peab toimuma kahepoolse aktiga. Aktis määratletakse, kas pooled on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
5. Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks
(1) Konkreetse riigihankega seoses ei või otsustusprotsessist osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses.
(2) Isik, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes saab muul moel mõjutada selle tulemust ning kellel on huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses, peab viivitamatult sellisest asjaolust teatama ja selle riigihankega seoses hoiduma edasisest tegevusest, mis võib mõjutada riigihanke tulemust. Töötaja teatab sellisest asjaolust oma otsesele ülemusele ning igaüks vastava komisjoni või muu koosluse juhile, kelle koosseisus ta selle hankega seotud toimingutes osaleb.
(3) Kõik ettepanekud, pakkumused ja muud riigihangetega seotud dokumendid, sõltumata hankemenetluse liigist, registreeritakse asutuse dokumendiregistris. Riigihangete registris leitavaid dokumente linnavalitsuse dokumendiregistris ei registreerita.
(4) Riigihankel huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks võib asutuse töökorralduse reeglitega kehtestada täiendavaid ja täpsustavaid meetmeid.
6. Avalikustamine
(1) Hankija avaldab hankekorra ja olemasolul riigihankel huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks asutuse töökorralduse reeglitega kehtestatud täiendavad ja täpsustavad meetmeid asutuse veebilehel pärast nende kehtestamist või muutmist.
(2) Hankija avaldab iga-aastase hankeplaani oma veebilehel pärast selle kinnitamist.
(3) Hankeplaan avalikustatakse ilma riigihangete eeldatavaid maksumusi näitamata.
7. Rakendussätted
Hankekord jõustub käesoleva käskkirja allakirjutamisel. /
Toomas Mitt
Direktor
